26. aprill 2010

KEVADKONTSERT

Lp. Emad-isad
Neljapäeval, 6. mail kell 18.30 kevakontsert Kolgaküla rahvamajas.
Olete oodatud!

21. aprill 2010

"Piparkoogimehike"










Vana köögikapi riiulil käib põnev elu. Seal on Suurte poolt äsja küpsetatud, algul veel pisut pehme Piparkoogimehike, vapper meremehehingega Sool, sõnakas-turtsakas Pipar, natuke kardetav ja taimede saladusi tundev Vana Teepakk. Seina sisse näritud august poeb sisse ohtlik Hiir Ülbe Kutt. Käokellas elab männipuust valmistatud Herr Kellakägu, kes sündis Shveitsimaa mägedes ja kaunilt joodeldab nii Suurte kui ka köögikapielanike rõõmuks. Kuid ühel päeval on tal odraokas kurgus ja hääl ära. Ta on rikkis, Suured tahavad ta prügikasti visata. Köögiriiulirahvas otsustab aga Herr Kellakäo päästa ja tema kurgu raviks mett muretseda ning võtab ette suure seiklusliku päästeoperatsiooni.

Andreas: Mulle meeldisid Piparkoogimehike, Sool ja Hiir. Meeldis, kui Hiir Ülbe Kutt ütles, et võtan teie püksid ära. Hiir jäi teekannu kinni ja pärast kruusi alla kinni.
Carmen: Mulle meeldis teater, lava, muusika ja kõik näitlejad. Näitlejad meeldisid huumori ja riietuse poolest. Ma istusin teatris kõige ees ja nägin etendust hästi. Vaheajal käisin puhvetis. Seal oli palju inimesi. Ostsin kaks asja.
Gustav Erik: Mulle meeldis Kellakägu, sest ta laul oli lahe. Ka see koht, kus ma istusin oli hea. Puhvet oli lahe, kuid järjekord oli pikk. Minu sõber küsis minult raha.

18. aprill 2010

2. aprill 2010

Kevadpühad.

Lihavõtted on väga toredad pühad. Neid pühi nimetatakse veel kevadpühadeks, munapühadeks, kiigepühadeks, ülestõusmispühadeks.
KEVADPÜHAD on nad sellepärast, et neid peetakse kevadel.

LIHAVÕTTED. Ennevanasti oli niisugune komme, et enne pühi ei söödud pikemat aega liha, paastuti. Seda seepärast, et talvine lihavaru oli tünnist otsa lõppenud. Aga ka seetõttu, et inimesed pidasid paastumist tervisele kasulikuks.

Esimesel pühal hakati siis jälle LIHA VÕTMA, see tähendab - liha sööma. Sellest ongi nimi LIHAVÕTTED.

ÜLESTÕUSMISPÜHAD on kiriklik nimi.

KIIGEPÜHAD märgivad kiikumise kommet. Kiikumine puhastab inimest sisemiselt, teeb keha ja vaimu kergeks ning loob hea käekäigu.
MUNAPÜHAD.
Muna on elu ja õnne seeme või allikas ning ühtlasi märk sellest. Muna on ka tähtsaim toidupoolis pühade ajal.