7. aprill 2020

3. klassi katsed koduste vahenditega

Muna soolases vees

Vaja on vett, muna ja soola.

Egert                                          

Puhtas vees vajub muna põhja, soolases vees muna hõljub. Surnumeri on väga soolane. Selle vees pole vaja pinnal püsimiseks ujuda, sest hõljutakse veepinnal.


Põlemine

Vaja on tikke ja oskust tikke kasutada.

Mari

Tuletikk on vahend tule süütamiseks. Tavaline tuletikk on umbes 45 millimeetri pikkune ja paarimillimeetri paksune puidust tikk, mille otsas on hõõrdumisel kergestisüttiv, põlev aine.Tavaliselt kasutatakse tikuotsas kaaliumkloraadi, väävli, täiteainete ja sideainete segu.
Tikk valmistatakse enamasti haavapuidust. Tikud pakitakse tikutoosi, mille küljel on punast fosforit sisaldav hõõrdepind tiku süütamiseks. Tiku süttimise protsess on keeruline. Tiku otsa hõõrdumisest hõõrdepinna vastu saavad alguse mitmed keemilised reaktsioonid.
 Põlemist kirjeldatakse tavapäraselt baseeruvana kolmele põhikomponendile: kütus, õhk ja kuumus.

Süttiv küünal

Vaja on küünalt ja kindlat kätt, mis tikku hoiab.

 Mona-Heleen

Esmalt tuleb küünal süüdata, siis leek ära puhuda ning tekkinud suitsu abil saab küünla uuesti süüdata.
Selle triki taga on füüsika ja keemia. Niipea kui küünlaleek on ära puhutud, tekib suits, mis sisaldab üliväikses koguses kuuma küünlavaha, mis ei ole sulanud. See küünlavaha süttib leegist kohe, süüdates uuesti küünla.


Pilv pudelis

Võtsin klaasist vaasi ja panin sinna tavalist vett. Vaasi peale panin taldriku jääkuubikutega. Taldrik pidi mahtuma hästi tihedalt vastu vaasi kaela. Siis hakkas vesi aurustuma vastu taldrikut ja tekkisid vihmapiisad. Nii sain teada kuidas tekkib vihm. Lõpuks jää taldrikul sulas.
                                                                                                                                     Mia


Rasvaga koos

Vaja on vett, margariini, jääkuubikuid ja vaprust.

 Uhh, pean käed panema jääkülma vette! Oliver 

Margariin on hea soojuse hoidja ja ei lase käesoojusel vette levida. Loomi, kes elavad jäisetes tingimustes kaitseb nahaalune rasvkude, mis hoiab kehasoojust ja seetõttu nad suudavad külmas keskkonnas elada.


Mis juhtub mikrolaineahjus oleva seebiga?

Vaja on seepi ja mikrolaineahju.

 Risanna

Seebis on vett ja mikrolaineahju elektromagnetlained panevad seebis sisalduva vee keema ning vesi muutub auruks.  Aur püüab vabaneda ja seep muutub poorseks.





Laavalamp

Vaja läheb söögisoodat, äädikat, õli, toiduvärvi ja vett. 
 Daniel Alexander

 Kelli


Märtin


Äädika ja sooda reageerimeisel tekib süsihappegaas, mis koos veega pinnale kerkib. Kui süsihappegaas eraldub vajub vesi taas anuma põhja.

                                             

 Vulkaan

Vaja läheb söögisoodat, vett, äädikat ja ketšupit.
                                                                                                        Lisete Maria

Söögisooda ja äädika reageerimisel tekib süsihappegaas, mis eraldub mullidena.


Ujuv nõel

Vaja läheb klaasi, vett, salvrätikut ja nõela
                                                                              Jasper-Robi

Pindpinevus on nähtus, mis avaldub vedelike pinnakihi pingule tõmbusmises. Veemolekulid on üksteise küljes kõvasti kinni ja pealispinnale tekib pingul elastne kile ning seetõttu nõel püsib pinnal

Pipra vältimine 

Vaja läheb pipart, vett ja nõudepesuvahendit.

Mait Mihkel

Mattias

 Trevor

Kui pipar oleks pisikud, siis näed, kuidas pesuvahend aitab pisikutest vabaneda. Pese käsi!


Ainete tihedus

Vaja läheb vett, siirupit, õli.

 Matias

Õli tihedus on kõige väiksem, seepärast jääb ta siirupi ja veekihi peale. 

    Lukas

Plastiliinipall upub, kuna see on veest tihedam. Kui pallist laevuke voolida, selle tihedus väheneb. Plastiliini tihedus on küll sama, aga laevuke on täidetud õhuga ja seega püsib pinnal.


Värve imev paber

Vaja on vett, vildikaid ja wc paberit
 Mariel

 See on kapillaarsus, mis kannab vedelikku ilma lisajõuta poorse materjali poorides edasi.


Liikuvad hambaorgid

Vaja on vett ja hambaorke.
      Marta

Kui lisada paar tilka vett tikkude keskele, siis tikud hakkavad liikuma. Seda nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Põhjus on see, et puidukiud imavad niiskust ning puu paisub.